Johannes Brahmsip German Requiem aqqutigalugulu nunarsuarmioqatigiinni tamanit tusarneqarsinnaasunngortippaa, nutaamik saqqummersillugu immikkuullarissuseqatumik inuttullu itisuumik attuinartumik kulturit assigiinngitsut peqataatinneratigut immikkuullarissumik saqqummiunneqarsinnaaneratigut.
Naliginnaasumik katuullit naalagiartarnerinit requiem aqqutigalugu Brahmsip nammineerluni taallat Lutherip bibilianit tigusaapput immikkullu toqukkut peerutereersimasunut sammititarinagu kisiannili qimagaasimasunut tuppallersaatitut suliaralugu. Taamaattoq, nipilersuusiaa requiem ilisinermi atugassiatut suliarinngilaa kisiannili nipilersuusiaraa neriunnermik imminullu naatsorsuutigisinnaanermut sammitillugu suliaraa upperisanit assigiingitsunit uppertunullu immikkut tamanit atorneqarsinnaasutut.
Nunarsuarmi saqqummeqqaarmat 1868-mi Brahmips nunarsuaq tamakkerlugu nipilersugassiortutut tusaamaneqaatigilerpaa kingornalu erinarsoqatigiittartunit nunarsusarmioqatigiinnit nuannarineqarnerpaatut atorneqalersillugu suliaraa (suliareqqaarneranitut erinarsoqatigiinnut atugassiatut nipilersuutinullut) 1800-kkunni aammalu misigissutsikkut itisuumik misigititsisinnaanerata inuttut oqariartuutigisartagaatut ittut peqqutaallutik kinguaariippassuarni maanna nipilersortartunit tusarnaartartunillu sunniuteqarsimaqaaq.
The German Requiem suliaavoq immikkuullarissoq nutaaliornerpalaartumik suliaanera peqqutigalugu, tuppallersaatitullusooq nipeqarnera peqqutigalugit nipilersornerup oqaluttuassartaanut sunniuteqarpoq nunallu akornanni nipilersornikkut pitsaassutsikkut qaffariaateqartitsisimalluni. Kitaamiuunerusut akornanni nipilersornikkut kulturimik sunniteqaqaaq nunarsuarmioqatigiittullu inuppalaassutsimik takutitsinerulluni.
Tysklandip Kalaallillu Nunaata akornanni kulturikkut paarlaaqatigiinnerup Wilhelmshaven Kammerkor peqatigalugu “Kalaallit Nunaanni nipilersoriaatsikkut” imminnut naapissapput, ullumikkut tusarnaartitsinikkut. Qulequtakkaartutut assigiinngitsut atorneqassapput ataatsimulli isigalugu siunertaasoq tassaavoq immikkut qanillinissaq soorlu ikaartarfiliornertut taallugu aammalu attaveqatigiilernissaq anguniarlugu suliaalluni.
“Qilaatorsorneq” atorneqartussaq tassaassaaq appitat Brahmsip atugaasa siulliup tulliatalu akornanniittussaq tassaavoq kalaallit qangarsuaaniilli erinaataat aallaavia kiminngaanneersuuneralu ilisimaneerussimagaluartoq. Nipilersukkatigut nipiliuutigineqartukkullu qanga nipinut utersaarnertut misigisassaavoq. Nipit taakku angerlartutut misigisimatitsissapput assigatigullu oqaatigineqarsinnaalluni alianarpaluttuugaluartunik toqqissisimanartunillu nipilioorutaasut oqimaaqatigiissuupput, massa ingerlallugu “Pilluaqqusaapput…” soorlu Brahmsip Requiemimi aallartikkami nipilersuutitigut soorlu oqaatsit assigiinngitsut atoraallusooq.
Erinarsuutit pingasut kalaallimit inuusuttunnguanit erinarsortarlunilu taalliortumit Heidinnguaq Vivi Jensenimit tusarnaarneqassapput Brahms Requiem akornanni atorneqassallutik. Atorneqartuni taakkunani inuttut apeqqutit itisuut apeqqutigisaattutullu issapput apeqqutit nunap qilaallu akornanni inissisimasutut ittut soorlu inuunerup toqullu naapinnerini. Tamanna aqqutigalugu inuttut aqqusaarsimasat oqaatigineqassapput taamaasilluni anersaavanut pulaartutullusooq nipeqarsinnaallutik.
Erinarsoqatigiittut aaqqissuussaq tamanna Tønnes Kreutzmannimit erinniarineqarpoq taalliarinearlunilu erinarsoqatigiit tamaasa periarfississavai kalaallisut erinarsoqatigiinnissaannik ulluinnarnilu atukkanut qujaniarnermut nersorinnissutaassalluni. Erinarsuutikkut erinniarsuarmut “Wie lieblich sind Deine Wohnungen (inigisat taamaa asanartigaaq)” Brahms Requiem-mit ingerlaannassaaq E-Flat major noqarteeq aqqutigalugu ikaarsaarluni. Brahms-ip erinarsugassiai aqqutigalugu silarsuarmut allamut ikaarsaarfeqartutullusooq ipput soorlu Guutimut toqqissisimanermut sammisut soorlu tamanna Tønnes Kreutzmannip aamma ersersinniagarigaa ulluinnarni inuunermi aqqusaarsimasat tamaasa qujassutigalugit torlulaarnerusoq.
Noqartilersortartut atugaat “Song for Ruth” amerikarmiumit filmiliornermi nipilersugassiortartumit Michael La Vallee-mit erinniarineqarsimavoq. Tamanna erinniaraa niviarsiaraq Uummannami Meeqqat Angerlarsimaffiani najugaqarsimasoq eqqaaniarlugu.
Nipit assigiinngisitaartut naapinnerini, oqariartuuteqariaatsit, taallat aammalu oqaatsit inuttut misigissutsitsigut attorneqaatigisassavut innunermi toqumillu apeqqutigisinnaasatsitullusooq ipput. Taamatut periuseqarnikkut toqqissisimanissamik tuppallerneqarnissamillu siunertaqartumik suliaapput.
Neuapostolische Kirche